Tegevjuht ja asutaja Erik Stenfors räägib HANZA ajaloost
„Põnevust pole kindlasti puudunud“
Sel aastal tähistab HANZA oma 15. tegevusaastat ning tegevjuht ja asutaja Erik Stenfors räägib kontserni ajaloost ja sellest, mis on olnud edu võtmeks. Alates rasketest algusaastatest finantskriisi keskel kuni miljardilise käibeni.
HANZA asutati 2008. aasta alguses Erik Stenforsi poolt ning ametlikuks tegevuse alguskuupäevaks oli 6. august, mil aktsionäridele teatati, et ettevõtte käivitamisetapp on lõppenud – alates nime leidmisest kuni esialgse organisatsiooni loomise ja tulevikustrateegia väljatöötamiseni. See toimus kuu aega enne investeerimispanga Lehman Brothersi kokkuvarisemist, mis oli USA ajaloo suurim pankrot ja põhjustas 2008. ja 2009. aastal majanduse vabalanguse.
„Me ei teadnud, kuidas asjad edasi arenevad,“ ütleb Erik Stenfors. „Finantskriis tegi meie olukorra raskeks, nõudlus langes silmapilkselt ja meil puudus kapitalipuhver. Kuid ausus on alati olnud meie juhtlause ning 2009. aasta esimesel üldkoosolekul teavitasin aktsionäre, et olukord on tõsine ja juhtkonna eesmärk on lihtsalt ellu jääda, et saaksime kokku tulla teisel üldkoosolekul.“
„Aastakoosoleku esitluse viimasel lehel oli kirjas: „Raskustes peituvad võimalused. Kontseptsioon on õige“, ja see osutuski õigeks. Kriisi tõttu olid paljud tootjad sunnitud otsima uusi alternatiive, mis tõi meile paar uut olulist klienti. Sellest ajast peale oleme näinud, et iga kriis on toonud HANZA-le uusi kliente.“
Finantskriisi ajal tekkis kaks võimalust, mis ajendasid HANZA-t tegema oma esimesed ülevõtmised. Üks Rootsi suuremaid elektroonikatootjaid, Årjängis asuv Elektromekan, läks saneerimise alla pärast 40 miljoni Rootsi krooni suurust aastakahjumit. Eestis oli masinaehituse ettevõttel Tarkon rahalisi raskusi ja see otsis uut omanikku.
„Mõlemad tehased vajasid uut algust, mille meie kontseptsioon neile ka andis. Lisaks oli seal kvalifitseeritud töötajaid, keda oli võimalik edutada ja kes suutsid ümberkujundamist juhtida,“ ütleb Erik.
Külastus turul osutub eduks
Piirkondlik ja terviklik tootmine on olnud meie ärimudel algusest peale. Eesmärk on pakkuda klientidele eeliseid madalamate kulude, suurema paindlikkuse ja väiksema keskkonnamõju näol, mis tuleneb väiksemast kaubaveomahtust.
Ärimudelit on rakendatud selgete vahe-eesmärkidega mudeli abil. Iga saavutatud vahe-eesmärgi järel seatakse uued eesmärgid. Esimene arengufaas lõppes 2014. aastal, mil HANZA oli saavutanud 1 miljardi Rootsi krooni suuruse käibe ja ettevõte noteeriti Nasdaq First Northi börsil.
„HANZA arendamine kindlate etappide ja selgete eesmärkide alusel on olnud edukas, mis on aidanud meil hoida kurssi isegi tugeva külgtuule korral. Finantskriisile järgnes eurokriis ning meile tuli šokina uudis, et Elcoteq, üks maailma kümnest suurimast elektroonikatootjast, oli 2011. aasta oktoobris pankrotti läinud.“
HANZA suurim kriis tabas ettevõtet 2014. aastal, kui ettevõttel õnnestus Norras jalad alla saada ja sai seni suurima tellimuse Venemaal teostatava projekti jaoks. Siis juhtus kaks asja: nafta hind langes poole võrra, mis sundis Norrat tellimused tagasi võtma, ning Putin vallutas Krimm, mis tegi lõpu Venemaa projektile.
Kuid ka seekord õnnestus kriis positiivseks muuta. Otsustati loobuda Venemaa turust, mis oli tuleviku seisukohalt oluline otsus. Teiseks tehti agressiivne ülevõtmine, et laiendada äritegevust rasketehnika valdkonnas. Ülevõtmist rahastasid edukas ettevõtja Gerald Engström, kes on muu hulgas tuntud Systemairi asutajana, ning Francesco Franzé, kes oli Husqvarna asepresident. Mõlemad liitusid lõpuks juhatusega.
Nii algas teine etapp, mille keskmes oli tehaste ümberkorraldamine HANZA nn klastrimudeli järgi, mis tähendab tervete tehaste ümberpaigutamist üksteise lähedusse. Samuti võeti kasutusele klientidele suunatud nõustamisteenus, mis aitas neil oma tarneahelat optimeerida. Teenus sai nimeks MIG™ (tootmislahendused kasvu ja kasumi suurendamiseks).
Märkimisväärne laienemine Saksamaale
HANZA teine etapp viidi lõpule 2018. aastaks ning seejärel kuulutati välja kolmas etapp, mille raames HANZA alustab tegevust Saksamaal (Remscheidis Düsseldorfi lähedal) ja noteeritakse Nasdaq Stockholmi põhinimekirjas (märts 2019). Finantseesmärgiks seati 2022. aastaks 2 miljardi Rootsi krooni suurune käive ja vähemalt 120 miljoni Rootsi krooni suurune tegevuskasum, kuid juba 2019. aastal saavutas HANZA kontsern 2 miljardi Rootsi krooni suuruse käibe.
„Saksamaa on meie laienemiseks oluline ja sobiv suund,“ ütleb Erik. „Kuid isegi seal kujutas välismaailm endast väljakutset. Olime Saksamaal alles jalad alla saanud, kui puhkes pandeemia, ning tegevus seisis paigal kuni 2021. aasta suveni, mil piirangud tühistati.“
Eelmisel aastal otsustati, et on aeg astuda neljandat sammu, mida nimetatakse „HANZA 2025“.
„2022. aastal saavutasime 3,5 miljardi Rootsi krooni suuruse käibe ja 212 miljoni Rootsi krooni suuruse tegevuskasumi, mis ületasid märkimisväärselt 2018. aastal seatud eesmärgid. Otsustati tõsta eesmärk 2025. aastaks 5 miljardi Rootsi kroonini, kusjuures tegevuskasumi marginaal peaks olema 8 protsenti.“
„Strateegiliselt on meie eesmärk laiendada tegevust olemasolevate tootmisklastrite raames ja keskenduda rohkem teenuste osutamisele.“
2022. aasta suvel tehakse järjekordne investeering teenuste valdkonda, omandades Münsteris, Saksamaal asuva arendusettevõtte, mis kannab nüüd nime HANZA Tech Solutions.
Tulevik on helge
„Põnevust pole kindlasti puudunud! Oleme HANZA-t arendanud mitmel viisil: avades oma tehaseid, ostes kriisis olevaid ettevõtteid ja omandades edukad ettevõtted,“ selgitab Erik. „Oleme uhked, et kõik kontserni kuuluvad ettevõtted on tänaseks arenenud paremini kui siis, kui me pildile ilmusime – nii need, mis olid juba edukad, kui ka need, mis olid kriisis.“
Ei ole kahtlustki, et HANZA regionaalse ja tervikliku tootmise kontseptsioonil on tugev tõusulaine. Tootmismaastik muutub üha enam nn tagasitootmise suunas, st tootmine toimub lõppkliendile lähemal. Ka pandeemia ja kliimamuutus on sellele suundumusele oluliselt kaasa aidanud.
Kontsernil on praegu 2 100 töötajat ja 18 tehast 7 riigis. Käive on ligikaudu 4 miljardit Rootsi krooni aastas. Järgmine eesmärk on seatud aastaks 2025 ning selle saavutamine põhineb kasvul olemasolevates valdkondades. Juba on teatatud, et järgmine samm on geograafiline laienemine.
„Me ei saa öelda, kus avatakse järgmine asutus, vaid ainult seda, et see sõltub täielikult meie klientide nõudlusest.“
„HANZA eripäraks on see, et ettevõttel on õnnestunud nii palju aastaid säilitada kiire kasv. Alates tegevuse algusest on käibe kasv olnud ligi 20 protsenti aastas – sellest saavad enamik teisi lepingulisi tootjaid vaid unistada.“
Mis on siis nii pikaajalise edu taga?
„See, et meil on õnnestunud nii edukalt kasvada, on osaliselt tingitud tugevast ärimudelist ja sellest, et meie juhtpõhimõtteks on olnud kliendile pakutav väärtus. Kõik otsused, mida teeme uute asutuste, omandamiste, investeeringute jms osas, tehakse tihedas dialoogis klientidega ja eesmärgiga saada veelgi paremaks tootmispartneriks. Aga eelkõige on areng tingitud sellest, et oleme suutnud HANZA-sse koondada nii palju pühendunud ja kompetentseid töötajaid. Just nemad on selle töö ära teinud!“
Faktid: Erik Stenfors
Ametikoht: president ja tegevjuht
Sündinud: 1966
Haridus: insenerifüüsika magistrikraad Kuninglikust Tehnoloogiainstituudist (KTH).
Töökogemus: uurimis- ja arendusjuht Minec Systems AB-s, tehasejuht Qcom Polandis, asutaja/tegevjuht NOTE AB-s, asutaja/juhatuse esimees Wonderful Times Group AB-s, asutaja ja tegevjuht HANZA AB-s.