Tutvuge HANZAga: Kristian Teiter
Oktoober on küberturvalisuse teadlikkuse kuu ja HANZA-s kasutame võimalust, et tutvustada isikut, kes seisab meie küberturvalisuse tipptasemel hoidvate süsteemide taga – Kristian Teiter, infoturbejuht, kes on viimase kümne aasta jooksul töötanud meie ülemaailmse organisatsiooni vastupidavuse suurendamise nimel. Töö väljaspool on Kristianil ka Torgu kuninga tiitel – kuningriik, mille on moodustanud Eesti Saaremaa saare väikese endise valla elanikud – roll, mis peegeldab tema seotust kogukonna ja traditsioonidega.
Kaardistamisest küberjulgeolekule
Kristiani teekond küberjulgeoleku valdkonnas on sama struktureeritud kui tema loodud süsteemid. Geograafiliste infosüsteemide alase taustaga ning geograafia ja IT-juhtimise magistrikraadiga siirdus ta IT-juhtimise valdkonna, enne kui võttis endale väljakutse arendada HANZA infoturbesüsteem nullist alates.
„See võttis aega kolm aastat,” ütleb Kristian, „aga nüüd on meie veebisaidid väliselt sertifitseeritud. See on midagi, mille üle ma olen tõesti uhke.”
Turvalisus on igaühe asi
Kristiani töö hõlmab auditeid, intsidentidele reageerimist, poliitika väljatöötamist ja tihedat koostööd IT-, personali- ja tootmismeeskondadega. Olgu tegemist ukse lukustamise, kasutajakontode haldamise või uue tarkvara läbivaatamisega, ta tagab, et turvalisus on igapäevaste toimingute lahutamatu osa.
„Küberjulgeolek ei tähenda ainult tulemüüre ja paroole, vaid kõike, mis tagab HANZA sujuva toimimise, alates klientide andmetest kuni tootmissüsteemideni.“
Suurim väljakutse? Teadlikkus.
„Küberkurjategijad muutuvad üha nutikamaks, kasutades tehisintellekti ja sihtides tootmiskeskkondi,” selgitab Kristian. „Üks klõps phishing-kirjal võib avada värava lossi.”
Tema filosoofia on lihtne: turvalisus on ühine vastutus. Ta julgustab kõiki tegema väikeseid samme: lukustage ekraan, mõelge enne klõpsamist ja konsulteerige alati turvateenistusega enne uute tööriistade installimist.
Rahulik meel kriitilises rollis
Väljaspool tööd naudib Kristian bridži mängimist, jõusaalis treenimist ja purjetamist, kui tal on selleks võimalus. Ta eelistab kohvile teed ja suhtub oma rolli, mis nõuab nii täpsust kui ka ettenägelikkust, rahulikult ja metoodiliselt.
„Mida iganes te ka ei teeks, ärge unustage infoturvet,” tuletab Kristian meile meelde.
Teid tuntakse ka Torgu kuningana. Kas võiksite sellest lähemalt rääkida?
Jah, Torgu Kuningriik loodi 1990. aastate alguses humoristliku protestina, kui Eesti iseseisvumise ajal jäeti see piirkond kogemata kaardilt välja. Torgu elanikud palusid minu isal, kes oli tol ajal Eesti Parlamendi Kuningliku Partei liige, saada nende kuningaks. Aja jooksul sai kuningriigist tugev osa kohalikust identiteedist. Paar aastat tagasi pidin ma kuningaks saama, tegelikult võitsin ma valimised. See roll on peamiselt tseremoniaalne ja ma olen selle omaks võtnud, toetades kogukonna projekte ja reklaamides kuningriiki Eestis ja välismaal. See on lõbus viis säilitada side oma „kuningliku” pärandiga – ja meeldetuletus, et juhtimine võib võtta mitmesuguseid vorme.